Kokkuvõte esimesest Käsitööõllede festivalist Tallinnas

Käsitööõllede festival on nüüdseks läbi ning aeg oma muljed kokku võtta. Tegemist oli ühe esimese õllefestivaliga Eestis, kus sai tutvuda kommertspruulikodade toodangu kõrval ka koduste pruulijate katsetustega. Üritus meelitas kokku väga suure hulga pruulijaid ja veelgi suurema õllefännide seltskonna.

nanoPruul jäi oma ettevalmistustega veidi hiljaks ning nii said viimased pudelid sildistatud paar tundi enne üritust. Kui oma õlut kolmandale korrusele ürituse ruumidesse tassisime, siis trepil käis tihe liiklus ning tundus, et õlut peaks jätkuma kõigile. Kuigi pudelite transport trepist oli väsitav, oli enamike osalejate meel oli hea ning sära silmis. Algamas oli ju üks suurim õllefestival senini (jättes välja Õllesummeri).

Kuna meil oli mõningane kogemus suvistest laatadest, siis laua kujundus ning esitlus olid juba paigas. Küsimus oli lihtsalt, kui palju õlut kaasa võtta. Igaks-juhuks võtsime kaasa nii palju, kui suutsime ning vaadates kõrvallaudade poole, tundus, et pingutasime seekord veidi üle.

Ajapikku täitus suur saal rahvamassiga ning degusteerijaid jätkus iga laua taha. Kuna mul oli festivalil palju jooksmist ning sebimist, siis meie laua taga tutvustas õllesid mu naine, nanoPruuli kaasasutaja.

Meie õllevalikus oli seekord:

1. Steampunk Evolution
2. Rudolph
3. Troopika
4. Kikilips
5. Must Maagia

Külastajate maitseid oli erinevaid ning igaüks leidis omale midagi meeldivat. Steampunk oli vast kõige õnnestunum ning seda käidi küsimas ka pärast seda, kui see otsas oli. Välja tooks veel Rudolph'i ning Troopika, mis väga palju kiidusõnu said. Kikilips esindas nisuõllesid ning ta maitse oli üpris üldine, seega midagi väga erilist sealt maitsjatele meelde ei jäänud. Must Maagia (black lager beer) oli meie kõige värskem õlu ning Rudolphi, teise tumeda õlle, kõrval jäi ehk veidi varju.

Antud festivalil oli ka palju tuttavaid pruulijaid Tallinna kokkutulekutelt. Meie lähedal oli Erling oma eksklusiivsete ning eriliste õlledega. Nagu kõrvalolevalt pildilt võib näha, olid ka nemad üritusega rahul. Jutud Erlingu triple-IPA'st levisid saalis ning ka lacto bakteriga Witbier oli teistest pakutavatest eristuv.

Tallinna kokkutulekutelt olid veel kohal Mart Aespan kodupruuliga, Jaanis ning Ryan, Silver ning Tanel Kalamaja pruulikojast ja Ants Tankeriga.

Paraleelselt õllede degusteerimisega toimus Pudeli baari teisel korrusel festivali raames erinevad ettekanded, koolitused ning esitlused.

Oli võimalik kuulata õllereisidest Belgias jalgratastel. Esialgu võib taoline idee tunduda veidi ränk, kuid kuuldes päevas läbitavaid kilometraaže ning mitmeid õllemaitsmise pause, siis tundub selline ettevõtmine täitsa mõistlik.

Maltoosa.ee tuli kohale ning näitas ette, kuidas väga lihtsalt ning kõigest 30 minutiga saab ühe õlle käärima panna. Et asi veelgi huvitavam oleks, oli kasutusele võetud kostüümid ning valmis segatud virre viidi õhtu lõpuks koju käärima.

Oma uutest õlledest rääkisid pikemalt Tanker ning Hopster. Lisaks jutule sai muidugi ka õllesid maitsta.

Veel oli plaanis veel Hopneri ettekanne toidu ning õlle sobitamisest. Paraku oli ettekande algusaeg niivõrd hiline, et rahvas otsustas loengu kuulamise asemel viimaseid õllesid enne festivali lõppu maitsta.

Juba kella 9st jäi rahvast saalis vähemaks ning tekkis võimalus õllehuvilistega pikemalt vestelda. Näiteks sattusid meie laua juurde kaks õllespetsialisti. Väikse väljakutsena üritasid nad ära arvata, milliseid maitseaineid olid lisatud mu Rudolph'i õlle sisse. Teatavasti kasutasin seal väga palju erinevaid maitseaineid ning -lisandeid. Minu suureks üllatuseks suutsid spetsialistid nuusutamine ning maitsmise teel ära arvata kõik peale mee ning apelsini koorte. Olgu veel mainitud, et ühegi kompnendiga nad mööda ei pannud.

Lisaks niisama õllehuvilistele astusid meie laua juurest läbi ka mitmed õllede edasimüüjad ning uued tutvused ja kontaktid tulevad meile kindlasti kasuks tulevikus, kui oma ametlike õlledega lõpuks välja tuleme.

Kokkuvõttes jäi nanoPruul antud üritusega väga rahule. Tagasiside õllede kohta on igale pruulijale väga kasulik ning uued tutvused ja sõbralikud kaaspruulijad muutsid seltskonna nauditavaks. Tundus, et sellel üritusel ei olnud pruulijad üksteisele konkurendid, suheldi sõbralikult ning jagati näpunäiteid ja õhtu lõpuks võeti üksteise õlut koju kaasa. Suur külastajate arv näitas, et taoliste ürituste järgi on nõudlust ja huvi ning loodetavasti toimub selliseid festivale veelgi. Eesti õllemaastik on äraütlemata kirju ning oleks patt kõik väiksed kodused pruulijad oma koduseinte vahele jätta.